Maailma keskkonnapäev(K) tähistatakse igal aastal 5. juunil ja see onÜhinenud Rahvaste Organisatsioon„peamine vahend teadlikkuse ja tegutsemise edendamisekskeskkonnakaitseEsmakordselt 1974. aastal toimunud üritus on olnud platvormiksteadlikkuse tõstminepealkeskkonnaprobleemnäiteksmerereostus, inimeneülerahvastatus,globaalne soojenemine,säästev tarbimineja looduskuritegevus. Maailma keskkonnapäev on ülemaailmne platvormavalikkuse teavitamine, kus igal aastal osaleb üle 143 riigi. Igal aastal on programm pakkunud ettevõtetele teema ja foorumi,valitsusvälised organisatsioonid, kogukondi, valitsusi ja kuulsusi keskkonnaküsimuste eest seismiseks.
Ajalugu
Maailma keskkonnapäev asutati 1972. aastalÜhinenud Rahvaste OrganisatsioonkellStockholmi inimkeskkonna konverents(5.–16. juuni 1972), mis oli tulenenud aruteludest inimtegevuse ja keskkonna interaktsiooni integreerimise üle. Kaks aastat hiljem, 1974. aastal, toimus esimene kolmapäev teemal "Ainult üks Maa". Kuigi kolmapäeva tähistamist on peetud igal aastal alates 1974. aastast, tekkis 1987. aastal idee nende tegevuste keskpunkti rotatsiooni teel vahetada, valides erinevaid vastuvõtvaid riike.
Võõrustajalinnad[redigeeri]
Maailma keskkonnapäeva tähistamine on toimunud (ja toimub ka edaspidi) järgmistes linnades:
Aasta | Teema | Vastuvõttev linn |
1974. aasta | Ainult üks Maa ajalNäitus '74 | Spokane'i, Ameerika Ühendriigid |
1975. aastal | Inimasustused | Dhaka, Bangladesh |
1976. aastal | Vesi: elutähtis ressurss | Ontario, Kanada |
1977. aasta | Osoonikihi keskkonnaprobleem; maa kadu ja pinnase halvenemine | Sylhet, Bangladesh |
1978. aastal | Areng ilma hävitamiseta | Sylhet, Bangladesh |
1979. aastal | Meie lastele on ainult üks tulevik – areng ilma hävinguta | Sylhet, Bangladesh |
1980. aastal | Uue kümnendi uus väljakutse: areng ilma hävinguta | Sylhet, Bangladesh |
1981. aasta | Põhjavesi; mürgised kemikaalid inimeste toiduahelates | Sylhet, Bangladesh |
1982. aastal | Kümme aastat pärast Stockholmi (keskkonnaprobleemide taaselustamine) | Dhaka, Bangladesh |
1983. aastal | Ohtlike jäätmete käitlemine ja kõrvaldamine: happevihmad ja energia | Sylhet, Bangladesh |
1984. aasta | Kõrbestumine | Rajshahi, Bangladesh |
1985. aastal | Noored: rahvastik ja keskkond | Islamabad, Pakistan |
1986. aastal | Puu rahu nimel | Ontario, Kanada |
1987. aasta | Keskkond ja varjualune: enamat kui katus | Nairobi, Keenia |
1988. aastal | Kui inimesed seavad keskkonna esikohale, jääb areng kestma | Bangkok, Tai |
1989. aastal | Globaalne soojenemineGlobaalne hoiatus; | Brüssel, Belgia |
1990. aastal | Lapsed ja keskkond | Mehhiko, Mehhiko |
1991. aastal | KliimamuutusedVajadus globaalse partnerluse järele | Stockholm, Rootsi |
1992. aastal | Ainult üks Maa, hoolimine ja jagamine | Rio de Janeiro, Brasiilia |
1993. aastal | Vaesus ja keskkond – nõiaringi murdmine | Peking, Hiina Rahvavabariik |
1994. aastal | Üks Maa, üks perekond | London, Ühendkuningriik |
1995. aastal | Meie, rahvad: Üheskoos globaalse keskkonna nimel | Pretoria, Lõuna-Aafrika Vabariik |
1996. aastal | Meie Maa, meie elupaik, meie kodu | Istanbuli, Türgi |
1997. aastal | Elu eest Maal | |
1998. aastal | Elu eest Maal – päästke meie mered | |
1999. aastal | Meie Maa – meie tulevik – lihtsalt päästke see! | Tokyo, Jaapan |
2000. aasta | Keskkonna aastatuhande – aeg tegutseda | Adelaide, Austraalia |
2001. aastal | Ühenduge elu veebiga | |
2002. aastal | Anna Maale võimalus | Shenzhen, Hiina Rahvavabariik |
2003. aastal | Vesi – kaks miljardit inimest sureb selle pärast! | Beirut, Liibanon |
2004. aastal | Otsitakse! Mered ja ookeanid – surnud või elus? | Barcelona, Hispaania |
2005. aastal | Rohelised linnad – planeeri planeedi heaks! | San Francisco, Ameerika Ühendriigid |
2006. aastal | Kõrbed ja kõrbestumine – ärge kõrbestage kuivi maad! | Alžeeria, Alžeeria |
2007. aasta | Sulav jää – kuum teema? | London, Inglismaa |
2008. aastal | Vabane harjumusest – vähese süsinikuheitega majanduse suunas | Wellington, Uus-Meremaa |
2009. aastal | Sinu planeet vajab sind – ühinege kliimamuutuste vastu võitlemiseks | Mehhiko, Mehhiko |
2010. aastal | Palju liike. Üks planeet. Üks tulevik | |
2011. aasta | Metsad: loodus teie teenistuses | Delhi, India |
2012. aasta | Roheline majandus: kas see hõlmab ka sind? | Brasiilia, Brasiilia |
2013. aasta | Mõtle. Söö. Säästa. Vähenda oma toidujälge | Ulaanbaatar, Mongoolia |
2014. aastal | Tõsta häält, mitte merepinda | Bridgetown, Barbados |
2015. aastal | Seitse miljardit unistust. Üks planeet. Tarbi ettevaatlikult. | Rooma, Itaalia |
2016. aasta | Nulltolerants ebaseadusliku metsloomadega kauplemise suhtes | Luanda, Angola |
2017. aasta | Inimeste ühendamine loodusega – linnas ja maal, poolustelt ekvaatorini | Ottawa, Kanada |
2018. aasta | Võida plastreostus[4] | Uus-Delhi, India |
2019. aasta | Võida õhusaaste[5] | Hiina |
2020. aasta | Kolumbia | |
2021. aasta | Pakistan | |
2022. aasta | Rootsi |
Charmlite ja Funtime Plastics mõistsid keskkonnasõbralike alternatiivide vajadust. Ühel moel arendasime väljakorduvkasutatav veiniklaas, šampanjaflöödidjaklaasidTeisest küljest otsime uut tehnoloogiat, mis kasutab PLA-d ja muid keskkonnasõbralikke materjale selle tootmiseks.õuetopsidja klaasi. Peaaegu kohal!
Meie eesmärk on olla teie jooginõude universaalne lahenduste pakkuja.
Meie missioon on pakkuda uhkeid tasse ja parandada elukvaliteeti.
Ootan põnevusega teiega edukate toodete loomist.
Postituse aeg: 14. juuni 2022